Joonestamise baasteadmised AutoCAD-is
Selles osas vaatleme AutoCAD-is joonestamise põhitõdesid. CAD (Computer Aided Design) programmide põhimõtted on paljuski sarnased ning varasemad kokkupuuted mõne teise CAD programmiga tulevad kindlasti kasuks. Kes on tööd teinud mõne vanema AutoCAD-i versiooniga, siis nende jaoks on uut suht/koht vähe.
Koordinaatide X,Y,Z süsteem
Kõikide objektide kirjeldamiseks kasutab AutoCAD 2D puhul X,Y koordinaate ja 3D puhul X,Y,Z koordinaate. AutoCAD-is eristatakse kahte koordinaatide süsteemi WCS (World Coordinate System) nö. fikseeritud alguspunkti ja telgedega süsteem ning UCS (User Coordinate System), mille alguspunkti ja telgede suundi saab ise valida. Meie kursus keskendume WCS-i 2D-le so. Z koordinaadid jätame samuti hetkel mängust välja.
Kes kujutavas geomeetrias tugev, on järgnev jutt lihtne.
Kes kujutavas geomeetrias tugev, on järgnev jutt lihtne.
Koordinaatide sisestamine
Objektide loomisel AutoCAD-is kasutatakse punkte ning defineerides punkti asukoha koordinaatteljestikus X ja Y parameetrite abil, saamegi luua meile sobiva objekti. Teades objekti alguspunkti, üldkoordinaadistiku lähtepunkti (origin 0,0) x=0, y=0 suhtes, on võimalik joonestada sobivaid objekte. Näiteks joontel on olemas algus ja lõpp-punkt ning teades nende koordinaate alguspunkti suhtes, on näiteks võrdlemisi lihtne joonestada joonisel esitatud kolmnurk. Punkt A koordinaatidega -10,5 tähendab lihtsustatult seda, et punkt asub mööda x telge 10 ühikut negatiivses suunas ja mööda y telge 5 ühikut positiivses suunas. Punkt B koordi-naatidega 5,10 asub mööda x telge 5 ühikut positiivses suunas ja mööda y telge 10 ühikut samuti positiivses suunas. Punkt C koordinaatidega 10,-10 asub mööda x telge 10 ühikut positiivses suunas ja mööda y telge 10 ühikut negatiivses suunas. Köik see toimub aluseks võttes üldkoordinaatteljestiku lähtepunkti (origin 0,0).
Praktikas on aga nii, et jooniste suuruse ja kompleksuse tõttu osutub ülimalt keerukaks kasutada üldkoordinaat-teljestikku ning siin tuleb mängu kohalik koordinaatteljestik, mis võtab aluseks olemasoleva joone lõpp-punkti. Kohalikus koordinaatteljestikus koordinaatide sisestamiseks peame lisama koordinaatide ette "@" märgi (Alt Gr+2). See ütleb AutoCAD-ile, et järgmise punkti koordinaatide lähtepunktiks (origin @0,0) on viimasena lisatud punkt. Tulles tagasi eelmise ülessande juurde, siis peale alguspunkti A sisestamist üldkoordinaatteljestikus, tahtes edasi sisestada punkti B koordinaate kohalikus koordinaatteljestikus oleks punkti B koordinaadid punkti A suhtes @15,5. Sealt edasi punkti C koordinaadid kohalikus koordinaadistikus punkti B suhtes @5,-20 ning tagasi punkti C juurest punkti A juurde @-20,15.
Nurgakraadide süsteem/sisestamine
Nurkade mõõtmisel AutoCAD-is on kindel süsteem. 0 kraadi vaatab kella kolme suunas ning positiivseid nurgakraade hakatakse lugema vastupäeva. Tahtes näiteks ROTATE käsu abil pöörata mingit objekti päripäeva, siis peab sisestama nurga miiinusmärgiga (-). Lisaks üld ja kohalikule koordinaadistikule pakub AutoCAD lisaks polaarkoordi-naadistikku, mille abil on võimalik joonestada kindla pikkusega joont mingi konkreetse nurga all. Sisestamismall on D<A või @D<A, kus D(Distance) tähendab joone pikkust ja A(Angle) nurka. Kasutades "@" märki tegutseme kohalikus koordinaadistikus ilma "@" märgita aga üldkoordinaadistikus. Nurga arvutamisel pea meeles 0° suund, mis on kella kolme ning et positiivsed nurgad liiguvad vastupäeva. Täisring on 360° ja pool sellest 180° ning veerandid 90°, 270°. Elementaarne, jättes need numbrid meelde on vajaminevaid
nurki hõlbus peast välja rehkendada. Kogemus ütleb, et enamik vajaminevaid nurki jäävad 90° piiresse.
nurki hõlbus peast välja rehkendada. Kogemus ütleb, et enamik vajaminevaid nurki jäävad 90° piiresse.
Koordinaate saab niisiis sisestada kolme einevat moodi. Koordinaatide järjekord on alati X,Y,Z. Kasutades kohalikku koordinaadistikku ei tohi ära unustada "@" märki. Veel selline tähelepanek, et sisestades "komakohaga" arve peame kasutama komakoha asemel punkti, sest AutoCAD eeldab automaatselt, et me sisestasime järgmise telje kooordinaadi. Näiteks kui meil on soov sisestada kohalikus koordinaadistikus joone lõpp-punkt, mille kaugus on @x=2,5 ja @y=3,5 siis sisestamispilt peab olema @2.5,3.5
Käskude kasutamine
AutoCAD-is on käskude sisestamiseks mitmeid võimalusi. Paljuski sõltub see sellest, kuidas on harjutud varem sarnastes programmides tööd tegema. Meie näites kasutan AutoCAD-i käsku CIRCLE, mis on mõeldud ringi tegemiseks. Kellele meeldib 2007 Office-iga sarnane välimus, kus on ekraani üleval servas "Icon Panels" saab seda rõõmsasti kasutada ka AutoCAD 2011 Architectures, aga kes soovivad AutoCAD Classic välimust, kus on kasutusel rippmenüüd, peavad Workspace-i valikute all muutma "AutoCAD Classic workspace-i" aktiivseks. Kes soovib näha kuidas on seotud AutoCAD 2009 rippmenüüd AutoCAD 2011 ikoonipaneelidega, kasutagu järgnevat linki.
Näide: Ringi joonestamine:
-Trükime käsureale CIRCLE (command_line: circle või command_line: c) ja vajutame ENETER klahvi.
- Valime ringi ikooni Home > Draw Panel > Circle
- AutoCAD Classic puhul Draw rippmenüüst > Circle
Pole vahet millist meetodit kasutate, tulemuseks on suur ümmargune ring.
Kui soovitakse, on AutoCAD-is võimalik muuta ikooni paneele endale sobivaks, lisada/peita ikoone, muuta nende paiknemist ekraanil, isegi programmeerida uusi käske. Muudatuste tegemiseke on kaks põhilist kohta: command_line: cui (Customize User Interface) ja command_line: wssettings (Workspace Settings). Sõltuvalt AutoCAD-i versioonist on Workspace Settingute all juba valmistehtud põhjad olemas, mida saab omakorda endale sobivaks mudida. Selle kursuse mahus me neid lahkama ei hakka. Siiski reegel on selline, et ikoone on vaja just nii palju ja samas nii vähe, et joonestamine kulgeks kiiresti ja ilma liigsete segavate atribuutideta. Mida vähem lahti tehtud ikooni paneele ja abiaknaid töölehel - seda rohkem ruumi jääb joonestatava asja kuvamiseks.
Tagasi üles
Näide: Ringi joonestamine:
-Trükime käsureale CIRCLE (command_line: circle või command_line: c) ja vajutame ENETER klahvi.
- Valime ringi ikooni Home > Draw Panel > Circle
- AutoCAD Classic puhul Draw rippmenüüst > Circle
Pole vahet millist meetodit kasutate, tulemuseks on suur ümmargune ring.
Kui soovitakse, on AutoCAD-is võimalik muuta ikooni paneele endale sobivaks, lisada/peita ikoone, muuta nende paiknemist ekraanil, isegi programmeerida uusi käske. Muudatuste tegemiseke on kaks põhilist kohta: command_line: cui (Customize User Interface) ja command_line: wssettings (Workspace Settings). Sõltuvalt AutoCAD-i versioonist on Workspace Settingute all juba valmistehtud põhjad olemas, mida saab omakorda endale sobivaks mudida. Selle kursuse mahus me neid lahkama ei hakka. Siiski reegel on selline, et ikoone on vaja just nii palju ja samas nii vähe, et joonestamine kulgeks kiiresti ja ilma liigsete segavate atribuutideta. Mida vähem lahti tehtud ikooni paneele ja abiaknaid töölehel - seda rohkem ruumi jääb joonestatava asja kuvamiseks.
Tagasi üles